Alustan siis jälle oma blogiga. See on eelkõige mu enda jaoks. Hakkan kirjutama põhiliselt trennidest siia. Hetkel siis ainult ratsutamisest, kuna praegu hetkel ei lase kahjuks.

Täna siis oli trenn. Eile oli ka, aga mina olin kodus ja haige. Loomulikult oli trenn eile väljas :D ja mina ei saanudki. Igatahes, täna sõitsin Fiftyga. No enam püssimat looma pole vist olemas. Alguses oli kõhklus sees, kuna trenne polnud mitu nädalat külma pärast ja polnud sõitnud selle aja sees. Kuid kui selga sain, oli juba parem olla. Olen ju Fiftyga piisavalt sõitnud, kuigi galopini ei olnud asi veel jõudnud. Täna siis jõudiski :D ja kuidas veel :)

Hobestel ka ju kevad südames ja nii äksi täis ja tahaks ju JOOOOSTA ainult. Fifty nii kuumavereline ka ju. Hakkasin siis üle kavaleti rahulikult minema ja kuidas siis tõmbas alt ära. Võtsin kiiresti voldi peale ja asi korras. Iga korraga üritasin aina rahulikumalt traavi teha. Selles mõttes, et enne takistusele minemist tegin paar väikest volti, et rahuneks maha. Kavaleti peal hakkas just kino mängima minuga. Paar korda kukkusin kaela peale ka. Siis küll mõtlesin, et oi , nüüd ma lendan ka :) Aga ei lennanud :) Fifty hakkas lõpuks aru saama, et mulle ta pähe ikka istuda ei saa, läks väga normaalseks. Hüppasime kõrgemat takistust ka. Väga norm oli. Siiski see hobune ei tunne ju pidureid ;) Lõpuks võis trenniga rahule jääda, kuna sain ju hakkama temaga :) Peale trenni viisin hobuse oma boksi ära ja hakati tal hambaid raspeldama. Algul ei lasknud endale raudu suhu panna. Suuliseid on ka raske üldiselt talle suhu saada, punnib mulle koguaeg vastu :( Huvitav oli vaadata. Ega Fiftyle see küll ei meeldinud, kuid arvan, et tal endal nüüd palju parem olla ka.

Igatahes, see oli siis mu esimene postitus. Ja üritan igast trennist siia midagi kirjutada :)